Vot selline aeg!

Alguseks üks lugu, mis Katerina mulle rääkis: Üks poiss Paul Katerina rühmast ütles Katerinale, et ema tuleb mulle õe järele. Katerina vastas: „Palul, kas sul on õde!“ Paul: „Ta on teel, mu ema on rase“! Katerina:“ Palul, kus lapsed tulevad?“ Palul:“ Kui kaks inimest teineteist väga väga armastavad, siis naise kõht kasvab!“
Eelmises ostituses jäi pooleti kohas, kus rääkisin Dimitrist, kui ta kaotas kontrolli enda üle ja Roni pidi kutsuma politsei. Nii sii 22. Veebruar oli see päev, kus käisime mina, Katerina ja Roni tunnistust andmas, mis 6. Veebruaril siis juhtus.
Lood on nii kaugele jõudnud, et Dimitri saadeti koju ära. Eelmisel esmaspäeval teatati talle, et peab Itaaliasse tagas minema. Tema ei saanud aru, miks nii otsustai. Karjus Nadja peale, et saadab oma advokadi peale jne. Eelmine nädal ma ei elanud kodus, vaid elasin teiste vabatahtlike juures, kuna Katerina ei tahtnud kodu solla, kui Dimitrile uudist edastatake. Ei võinud iial teada, kuidas ta reageerib. Dimitri oli siis reedel meil külas teiste vabatahtliek juures. Teatas, et meie Katerinaga peam etalle maksma kokku 30 €-t ehk siis mina 15 ja Katerina 15 €. Me maksime talle ainult 20 eurot. See oli enam kui iisavalt. Koju ta ei ostnud absoluutselt majapidamisasju. Aga ta ajas oma 10 eurot väga taga. Helistas katerina ja saatis SMS-sse. Ähvardas politseisse minna. Eile sai Katerina Dimitrilt sõna, et poiss ei olegi Itaalisas, vaid siin Nordhausenis ja tahab oma 10€ saada. Hiljem saatis SMS, et ei lähe Nordhausenist enne ära, kui raha saab. Igatahes, see poiss on aru kaotanud. Kuna me kartsime, et Dimtri on teinud võtme järgi, siis täna käis lukksepp ja vahetas luku ära. Nüüd ei ole mingit murest.
Mäletate, et kirjutasin poisisy, kelle nimi on Andreas ning, kes põgenes. Tem aon tagasi. Eile oli esimest korda taas lasteaias. Aga tal oli tööl kaasas vork audel ja jõi end purju. Kokk leidis ta keldrist, kui ta oksendas ja saatsime ta koju. Ma siis ikak küsisin, et „miks“? ta ei oskanud vastust anda. Ütle,s et ei is eka, miks nii tegi. Aga ta oli positiivselt üllatunud, et olin helistanud ta parimale sõbrale ja uurinud ta kohta.
Kugi Dimitrit siin pole, siis muret põhjustab ikka. Ta on mulle liiga teinud ja nüüd on Katerina kord. Ta ahistab Katerinat. Saadab facebooki kirju. Ja nüüd on Dimitril lähenemis keeld. Ta ei tohi end näidata organisatsioonis, meie koju tulla ning ja tööle ei tohi ta tulla..
Lasteaias on meil käsin reis läbi Euroopa ja sel nädalal olime Hispaania ning 2 nädala pärast oleme külas Eestis  Esmaspäeval meisterdasime Hispaania lippu, täna tegime banaani pudingit ja homme tantsime.
Täna oli meel lasteaias fotograaf, kes pildistas kõiki lapsi ja sain ka ilusa portree pildi!

Sündmusi kui palju

Alates eelmisest nädalat oli teises rühmas. Igatsen oma lapsi, kellega 5 kuud tegelesin. Uues rühmas on palju vanemaid lapsi ja seal on nii vali. Pole seda rahulikkust. Eks inimene harjub kõigega. Uues rühmas on üks tüdru Nikol, kes on minusse väga kiindunud. Mängin temaga igapäev ta lemmikmägu ning kui ma võidan, siis ta annab mulle kohe põse peale musi 



Nagu öeldakse, kui kuskil on kõik hästi, siis on koh, kus on miskit halvasti. Olen rääkinud oma korterikaaslasest Dimitrist. Mis probleemid mul temaga on. Ta ei aita kaasa majapidamises: ei viska prügi välja, ei osta WC paberit, pesupulbrit ega nõudepesuvahendit. Kuidu sega kasutame kõik. Mõttetu kui kõigil on need eraldi. Dimitril ka tööjuures probleemid. Jääb seal pidevalt magama. Lasteaed tahab teda koju saata. Pühapäeval oli asi hullusti. Katreina rääkis Dimitriga, kes mis on ta probleemiks, miks ta nii teeb. Dimitri olevad öelnud, et ma ajan teda värvi ja ma olen see paha, kes teda koguaeg provotseerib. Ta peab pingutama, et minuga rääkida. Katerina küsis siis, kas poiss on tulnud minu juurde ja öelnud, et peame rääkima ja Dimitri vastas et ja. Aga see pole ka tõsi. Seda kuuldes tuli tahtmine tormata Dimitri tuppa ja talle paar sõna öelda, aga ei, pidi end kontrollima. Igatahes siis õhtul rääkisime, aga Katerina kutsus ka Roni üles, kuna me katrsime, et Dimitri kaotab taas kontrolli ja muutub ohtlikuks. Nii see läkski. Katerina küaia muisugi, kas see on probleem, kui Roni ka kohal on. Dimitri vastas er pole, aga ta peab suu kinni hoidma. Nii, kui Dimitri Roni nägi, bhakkas ta lõugama, et tal pole õigust siin olla. Roni ajavb ta vihale, sest ta tihti meil. Dimitri hakkas tri laamendama ja ähvardas Roni ära tappa. Tõesti, Ronil ei jäänud muud üle, kui politsei kutsnud. Dimitri hakkas ka politsei nähes lõugama. See oli jube!
Järgmisel päeval rääkis Katerina juhtunud oma juhendajale ning juhendaja teavitas meie organistatsiooni, ning meie boss seal ilmus lasteaaeda, kus Dimitri ja Katerina töövatad, et rääkida. Dimitri ütles Nadjale (meie boss), kes tal on minuga problee, et ma teda ei tervita ning tal vaja 100% oma energiast panna, et ta saaks minuag rääkida. Samuti ka seda, et Roni ajab ta vihale, sest viimane üritab kuula tüüpi mängiga ning on palju meil. Samuti valetas, et Roni tuleb kell 23, 1 või 2 öösel meile ja laseb kella ning äratab ta üles. Sellest ta ei rääkinud, et ta kuulab kell 23 öösel kõvasti muusikat. Meie saksa keele õpetajale rääkis ta, et kõiges olen süüdi mina, mis juhtunud. Nadjale rääkis ka seda, et mina korraldan üksinda pidusid. Tõesti ta rääkis nii palju valet juttu, et seda kuuldes, mis vale ta kokku räääkis ja mind kõiges süüdistab, hakkasin nutma. See kohutav, kui Sind süüdistatakse asjades, milles sa süüdi pole. Nüüd ma eile nutsin ja täna. See on nii raske ja kõike üksikasju ei saa lihtsalt kirja panna.
Mul see nädal puhus ja sõidan enda sõbrannale külla ja Katerina elab sel ajal teiste vabatahtlike juures. Eks näha pole, kas asi oaraneb, kui tagasi tulen. Arvan, et mitte. Minu jaoks on ainuke lahendus, kui Dimitri koju saadetaks. Viimane ei taha siin tegelt olla, aga ta ütles Katerina, et ei saa persöönlistel põhjustel Itaaliasse minna.

Teie kurnatud Kersti

Jaauari tähtsamad sündmused :)

Vabandan, et pole ammu kirjutanud, aga mul on palju tegemist olnud...
Katerina oli vahepeal Berliinis 10 päeva Seminaril. Need ei olnud ilusad 10 päeva. Päev enne, kui Katerina Berliini sõitis teatasin ühele poisile, kellele ma meedisin/meeldin (ei tea), et ma ei taha mingit suhet. Sõidan ju 5 kuu pärast ära. Jube, kuidas aeg ikka lenab. Olete tähele pannud üldse, et ma ära, mu sõbrad? Heheeee. Ta ei tahnud sellega leppida, ag aütlesin, et nii meile parem. Kaugsuhtel pole mõtet. Kaerina tuli 21. Jaanuaril tagasi. Samal päeval kuulsin oma kolleegilt, et meie lasteaia Zivi on teadmata kadunud. Seletan, kes on Zivi – see on poiss, kes on otsustanud sõjaväe minemise asemel, teha sotsiaalvaldkonnas tööd. Nüüd on ta pea 2 nädalat kadunud ja keegi ei tea, miks? Isegi mitte Andrease parim sõber (nii on selle poisi nim). Nii ma siis neljapäeval, 22. Jaanuaril kuulsin oma kolleegilt, et oli ka Andrease kasvataja, kui too lasteaias käis, et poiss minusse armunud. Minul polnud mingit aimu. Andrease ei näidanud seda kuidagi. See oli mulle paras üllatus. Politsei olevat ka helistanud lasteaeda ja uurinud, et kas ma miskit tean. Andrease ema lootis ka minu peale. Ma ei olnud poisiga lähedane. Vaesed sugulased, kes muretsevad lolliks. Poiss ei ole siiani märki andnud, et temaga kõik korras. Ema nutab muutkui ja mina tahaks väga aidata. Loodame parimat..
Taas ka kodus probleemib mu korterikaaslase Dimitri pärast. Ei tunna ma end üldse koduselt oma enda kodus. Dimitri käitumine läheb aina hullemaks. Ta ei aita majapidamisies kaasa, jääb tööl magama, oma prügi ei vii välja, vaid ootab, millal seda mina või Katerina teeb. Ta ei suuda end kontrollida. Täna Katerinaga koputasime ta koa uksele ja ütlesime, et peame koristama, sest siis kõik segi. Dimitri vaatas samal aja filmi ja tõstis oma häält ning teatas, et teeb seda hiljem tahab filmi lõpuni vaadata. Ma siis, et misasja, filmi saab pausi peale panna.. Aga jah.. T aon väga keeruline inimene ja parim vimalus on teda välstida. Seda ma teengi.
Muidu on tööl kõik hästi. Lapsed on jubenunnud. Marie mu rühmast (ta on taunsündroom), aga olen ta südamesse pudenud, sest tahab, et temaga ainult tegeleksin. Isegi tualetti, pole ta nõus üksi minema. Samuti Max, kes on ka vaimsepuudega. Tem ajuab hommikul vaja küsib emalt, kas ma lasteaias ja see on nii armas. Paraku pean järgmisest nädalat gruppi vahetama, sest gruppi, kus praegu olen, tuleb alatest esmaspäevast uut praktikant ja ma lähen teise gruppi. Väfa vaimustunud pole, sest olen 5 kuud ühes rühmas töötanud. Kõik lapsed on armsad 
Reedel, 22. jaanuaril oli siin Nordhausenis üks seminar, kuhu ma alles õhtusöökiks jõudsin, srst piidin töötama. Õhtsääki tegime ise. Mõtlen, et igaüks tegi, mis on tema riigile iseloomulik. Mina siis küpsetasin oma kringlit ja kõigile see maitses ning mul oli hea meel  Seminari mõte oli töötada selle lallal, e vabatahtlik ja ta juhendaja projektil paremini suhtlema õppiksid vms..
Täna käisime Katerinaga teistel vabatahtlikel külaa, kus oli ka mu ülemus mu organistasioonost siin Saksamaal. Sõime koos, naljatasime. Nadja on mu ülemuse nimi ja 2 tema sõbra olid ka seal. Üks oli justkui mina, sest ainult rääkis ja rääkis. Leidsin endale uue sõbra, teda enam ei väsita, sest ta harjunud palju rääkima...hehehee

Nagu te aru saate mul siin stessirikas aeg nende poistega...
Kõik laheneb..
Kirjutan varsti jälle..

Teie Kersti

Happy new year, my Friends :)

Kuidas teil vana-aasta ärasaatsmine ning uue vastuvõtmine läks?

Minul täitsa hästi, ainult väikse õnnetusega! Eelõige siis mu jõulud. Pole sellest kirjutanud.


Jõulud olid samuti ilusad. Veetsin koos mu sõbra perega. Esimesed jõulud ilma pereta. Oli tõesti teistmoodi, kuid saksa jõulud on samad kui eesti jõuludki. Ainult söök on erinev. nt. Jõululaupäeval süüakse siin kartulisalatit ja praevorsti ning esimesel jõulupühal on suur praad. Muidugi on kõik poed kinni ja inimesi ei liigu. Jõuluvana oli mullegi mõned kingitused kuuse alla pannud. Sain endale võtmehoidja, kus oli mu nimi sisse kraveeritud, kindad, mütsi, salli ning küpsetusaluse. Kõigile siin teada, et küpsetan väga meelsasti. Jõulud oma perega ei asenda miski!




Vana-aasta oli meil sõpradega plaanis veeta mitte siin Nordhausenis. Aga 2 tundi enne rongi väljumist otsustasime siiski mitte sõita, kuna lund hakkas hirmasti sadama ja me ei teadnud, kuidas rongig liiguvad. Nii me siis läksime ruttu poodi, sest kell hakkas liikuma 16 poole. Kell 16 pandi supermarketid kinni. Otsime miskit juua ja süüa ning loomulikult rakette. Veetsime õhtu siin minu pool. Õigemini meie pool (Katerina ja minu pool). Natukene enne 00:00 läksime välja, et raketid sättida. Meil oli neid palju!!! Siis juhtus väike õnnetus minuga. Katerina süütas säraküünla. Lehvitas sellega ning üks säde lendas mulle põue ja kõrvetas mind. Nii mul 3 väikest kõrvetushaava. See oli üsna valus, aga õnneks ei ole miskit hullu. Nüüd jääb mulle mälestus :) Heheeee. Pärast ilutulestikku läksime ühele peole ja olime seal kella 4 hommiul. Kell 5 hommikul sain magama ning ärkasin täna kell 15 pärastlõunal üles.. Täna käsin sõpradega istumas. Mul siin väga tore :)



... ja kindlasti tekib küsimus, mis ma jõulude ja vana-aasta vahel tegin. Muidugi shoppamas. Siis praegu talve allahindlused ja riided on odavad. Samuti ka välsjas istumas. Muide, ka siai linna on saabunud lumi ja veel palju lund. Nii ilus on :)

Olge siis tublid ja soovin teile uueks aastaks soovide täitumist ning palju rõõmu :)

Teie Kersti

... JA ONGI JÕULUD

... jõulud täis imelisi hetki, rohkeid kingitusi ning nautiga aega, mil olete inimeste seltsis, kellest hoolite..

... uueks aastaks soovin eile soovide täitumist ning et tulev aasta oleks täis rõõmu ja naeru :)

Teie armas Kersti Saksamaalt !!!!

Christmas Time!

Homme on juba 4 advet. Uskumatu!!!



Mul on eilsest puhkus. Juhuuuuu... Saan lõpuks end välja puhata..

Kolmapäeval tähistasime lasteaias jõule. Lastel käis jõuluvana. Pärastlõunal tulid ka emad-isad, Laped laulsid ja tantsisid vanematele. Sõima kooki, kohvitasime ja rääkisime juttu. Hästi armas oli..


Eile käisin sõpradega uisutamas. Olen siiani üle keskmise. Uisud ei olnud just kõige paremad, aga elasin üle. Peamine oli siiski see, et sain aega sõpradega veeta. Pärast uidutamist tulime minu juurde ja vaatasime filmi. Ma magasin terve filmi ajal, sest mul pea kohutavalt valutas. Täna juba parem..


Täna tuli Radeck külla. Tegime kõik koos süüa ja kuulasie jõulumuusikat. Radeck kinkis mulle piparkoogist ingli ja ütles, et olengi väike inglike :) Roni tutsub ka mind inglikeseks...


Järgmisel nädalal on juba jõulud....
Mu inglikesed. ma pole teile jõudnud veel jõulusoove postkasti panna, ag ateen seda esmaspäeval. Nad hilinevad natukene.. Pole ju hullu. Te teate, et mõtlen teile nii päeval kui öösel :)

Kallistades,
Kersti

Nii kiire ja koguaeg nii kiire!

Näete, kuu aega pea pole teile miksit irjutanud. Ma pole seda sellepärast teinud, et mu päevad mööduvad nii kiiresti. Ma pole teid, oma kallikesi unustanud, ärge seda kartke.

Tööl läheb kõik hästi. Üks tüdruk Marie on minusse väga kiindunud ja see on nii nunnu. Tahab, et istuskin tema kõrval ja temaga tegeleks. Järgmine nädal olen kolmapäevani tööl, sest neljapäevast on mul puhkus kuni 2. jaanuarini.

Nüüd siin selle juurde, mis vahepeal juhtunud on..
Olen viimasel ajal thti pidudel käinud. Detsembri alguses külastasin sõpradega "Altevebereid". Seal üldse ei meeldi. Ei saa aru, miks noored seal pidutsevad. Asi on maitses. Ju neile meeldib seal..

Neljapäeval tähistasime Katerina (mu korterikaaslase) sünnipäeva. Päris sünnipäev on tal muidu 18. detsembril, aga kuna kõin sõidavad jõuludeks koju, siis otsustasin peo nüüf korraldada. Tegime liiga palju süüa, et pidime palju ära viskama. Tegin Katerina sünnipäevaks kohupiima tordi. Neli erineva kihiga ja mu kolleegide jaoks oli see kummaline. Temad teevad ainult ühe kihi ja kõik koostiained panevad vahele. Tahtsid koos minuga küpsetada kohupiima torti küpsetada :) Samuti nad ei tea mannavahust miskit... Lubasin, et ükspäev teen lastega mannavahtu :)..nämma





Reedel oli mul töö jõulupidu. Sõitsime kell 17 kahe autobussiga Solbergi. Väike linnake umbes 30 minutit sõitu. Hästi armas linn. Kohale jõudes oli meil tunnike linnatutvustasime. Ma väga ei jaksanud kuulata, sest olin vähe maganud ning hästi külm oli ka. Pärast seda läksime kõik resoraani õhtust sööma. samuti jõuluvana külastas meid ning sain oma esimese jõulukingi. Õhtu oli super. Naersin kohutavalt palju. Õpetasin oma kolleegidele eesti keelt ja see oli jube naljakas. Nad üritasid ka mulle raskeid saksa keeleseid sõnu õpetada, aga ma oskasin neid kõiki õigesti hääldada.



Oma jõulud veedan ma Weidenis. Seal on mu võõrustuspere. Ootan juba minekut. Weiden on kui mu teine kodu. Mul seal ema, õde ning sõbrad...Vana-aastal sõidan koos sõpradega Hannoveri. See on suurlinn ning kindlasti saab vahva olema..

Ahsooo.. Kindlasti huvitab neid, kas olen leidnud endale sakslasest mehe. Vastus on ei, aga ma meeldin ühele mehhiklasele, kes siin õpib. Mul siin palju meesõpru, ehk ükspäev saan teile teatada, et mul nüüd poisssõber..heheheee :)

Täna juhtus minuga väike õnnetus. Roni lamas mu voodis ja vaatas telekat. Mul oli meeles, et ta ei karda kõdi. Nii ma siis kõditasin teda tallaalt, aga ta ehmus ning sain tema kannaga tugeva löögi vastu sina. Õnneks luu ei läinud, aga suur põrutus on, sest nina valutab siiani ja seda liigutada ei saa. Kui homme ikka veel hull on, siis lähen artsi juurde. Ma ei saa oma nina liigutada. Löök oli hull, aga olen elus.

Olge tublid, mu kallikesed..

Ilusat jõuluaega teile!

Teie Kersti