Näete, kuu aega pea pole teile miksit irjutanud. Ma pole seda sellepärast teinud, et mu päevad mööduvad nii kiiresti. Ma pole teid, oma kallikesi unustanud, ärge seda kartke.
Tööl läheb kõik hästi. Üks tüdruk Marie on minusse väga kiindunud ja see on nii nunnu. Tahab, et istuskin tema kõrval ja temaga tegeleks. Järgmine nädal olen kolmapäevani tööl, sest neljapäevast on mul puhkus kuni 2. jaanuarini.
Nüüd siin selle juurde, mis vahepeal juhtunud on..
Olen viimasel ajal thti pidudel käinud. Detsembri alguses külastasin sõpradega "Altevebereid". Seal üldse ei meeldi. Ei saa aru, miks noored seal pidutsevad. Asi on maitses. Ju neile meeldib seal..
Neljapäeval tähistasime Katerina (mu korterikaaslase) sünnipäeva. Päris sünnipäev on tal muidu 18. detsembril, aga kuna kõin sõidavad jõuludeks koju, siis otsustasin peo nüüf korraldada. Tegime liiga palju süüa, et pidime palju ära viskama. Tegin Katerina sünnipäevaks kohupiima tordi. Neli erineva kihiga ja mu kolleegide jaoks oli see kummaline. Temad teevad ainult ühe kihi ja kõik koostiained panevad vahele. Tahtsid koos minuga küpsetada kohupiima torti küpsetada :) Samuti nad ei tea mannavahust miskit... Lubasin, et ükspäev teen lastega mannavahtu :)..nämma
Reedel oli mul töö jõulupidu. Sõitsime kell 17 kahe autobussiga Solbergi. Väike linnake umbes 30 minutit sõitu. Hästi armas linn. Kohale jõudes oli meil tunnike linnatutvustasime. Ma väga ei jaksanud kuulata, sest olin vähe maganud ning hästi külm oli ka. Pärast seda läksime kõik resoraani õhtust sööma. samuti jõuluvana külastas meid ning sain oma esimese jõulukingi. Õhtu oli super. Naersin kohutavalt palju. Õpetasin oma kolleegidele eesti keelt ja see oli jube naljakas. Nad üritasid ka mulle raskeid saksa keeleseid sõnu õpetada, aga ma oskasin neid kõiki õigesti hääldada.
Oma jõulud veedan ma Weidenis. Seal on mu võõrustuspere. Ootan juba minekut. Weiden on kui mu teine kodu. Mul seal ema, õde ning sõbrad...Vana-aastal sõidan koos sõpradega Hannoveri. See on suurlinn ning kindlasti saab vahva olema..
Ahsooo.. Kindlasti huvitab neid, kas olen leidnud endale sakslasest mehe. Vastus on ei, aga ma meeldin ühele mehhiklasele, kes siin õpib. Mul siin palju meesõpru, ehk ükspäev saan teile teatada, et mul nüüd poisssõber..heheheee :)
Täna juhtus minuga väike õnnetus. Roni lamas mu voodis ja vaatas telekat. Mul oli meeles, et ta ei karda kõdi. Nii ma siis kõditasin teda tallaalt, aga ta ehmus ning sain tema kannaga tugeva löögi vastu sina. Õnneks luu ei läinud, aga suur põrutus on, sest nina valutab siiani ja seda liigutada ei saa. Kui homme ikka veel hull on, siis lähen artsi juurde. Ma ei saa oma nina liigutada. Löök oli hull, aga olen elus.
Olge tublid, mu kallikesed..
Ilusat jõuluaega teile!
Teie Kersti
No comments:
Post a Comment